Retk Šveitsi- Minemine

Suvi on puhkuste aeg, puhkuste ajal on tavaks ilma mööda hulkumised ning silmaringiavardamine teiste riikide uudistamisega. Olgugi, et öeldakse, et enne Pariisi minekut käi Nuustakul ära, läksin ma südamerahuga üle riigipiiri. Nõuannet rikkumata, sest mitte Pariisi, vaid Schlierenisse, mis asub otse Zürichi kõrval, kaunil maal nimega Šveits. Tõele au andes, seal linnakeses sai vaid põgus jalutuskäik tehtud ning öid veedetud. Seal elab hetkel minu väike õeraas oma perega.
Aga nüüd siis reisikronoloogia
Seiklus algas 18. juuli ennelõunal väljasõiduga Rakverest Tallinna lennujaama. See retk kulges viperusteta ning väljalend oli igati aus. Lend ei olnud paraku otselend, vaid vahemaandumisega Varssavis Frederic Chopini lennujaamas. Kui oleks pidanud algama järgmisele lennule minek, teavitas infotabloo, et pardaleminek on tühistatud ja täpsustav info 20-ne minuti pärast... Olgu, aega meil on...Klõpsutasin siis seni ootajaid ning lahkuma valmistuvaid või juba lahkuvaid lennukeid (läbi aknaklaasi paraku).


20 minutit hiljem aga saime teada, et edasi ei saa me kuhugi - lend tühistatud, tehnilistel põhjustel. Siis võttis kena naisterahvas meid sappa ja toimetas rahva uusi lennuvõimalusi leidma. Mina, mu õde ja tema poeg, kõik ühe perenimega, saime erikohtlemise osaliseks ning ilma igasugust vaeva nägemata pisteti meile pihku piletid 2 tundi hilisemale lennule Zürichisse - selle tingis asjolu, et meie reisiseltskonnas oli alla aastane "tita". Siinkohal pean mainima selle lennujaama teenindava personali ülisooja suhtumist lastesse ning lastega reisijatesse. Pardale minnes toimetati lapsega seltskond järjekorras etteotsa, jaamas sees oldi äärmiselt abivalmid, soojad ning vastutulelikud - südantsoojendav igatahes :) Aga tagasi teemasse: Kuna kuti papa kannab teist perenime, ei olnud temal alust privilegeeritud kohtlemiseks (kogu lahkusest hoolimata ei ole nad seal siiski hiromandid :) ) - asja lähemalt uurides selgus, et ka mitte mingisugust võimalust meiega samale lennule saada. Ja kõige hullem - üldse mitte samal päeval kojulennuks. Pere aga peab kokku hoidma ning ka meie loobusime edasilennu võimalusest ning lasime end kenasti LOT'i kulul (ja me olime kulukad kliendid - vähemasti hinnakirja alusel) viietärnihotelli majutada, et siis juba uuel päeval kõik koos edasi lennata.
Courtyard Marriotti hotell oli väga uhke ning igat oma tärni väärt. Tühjad kõhud said kenasti hõrkude roogadega täidetud, uni maitses neis "kobedates" tubades imehea ning hommikusöök hoidis eluvaimu sees terve päeva :P
Lõpusirge
Poetan siia mõningad "aerofotod" ehk siis klõpsud, mille napsasin lennukiaknast 19. juulil. Vaated Varssavile jäid jäädvustamata, kuna kuuletusin käsule välja lülitada kõik elektronseadmed.
Aga siis hakkasin kahtlema, et kas fotokaamera ikka suudab lennukijuhtimist üle võtta ning otsustasin, et riskin.




Õnneks sujus kogu ülejäänud reis ladusalt ning õhtuks olimegi kodus, ehk siis mina külas, võõrustajad kodus :)


Edasi juba mujeid Šveitsist! Kohtumiseni!