Retk Šveitsi - Rheinfall ehk Reini juga

Juba teel lennujaamast koju teatas väikse kuti Šveitsi vanaisa, et nemad on plaaninud meid sobival ajal Reini juga vaatama viia, ühendades selle käiguga meeldiva kasulikuga, ehk siis teel vananvanaisa juurde vaatame üle ka Euroopa suurima joa. Kuna mitte kõik inimesed ei puhka, siis jäi kokkuleppeks, et sõidu teeme kolmapäeval, 21. juulil, pärastlõunasel ajal. See omakorda seadis ka ajalimiidi ning juga saime vaatama kahjuks vaid vaateplatvormidelt, laevasõiduks mahti ei olnud - mille üle ma õhkõrnalt kurvastasin. Kuid mulje oli sellegipoolest suurejooneline ning elamus ahhetamapanev :) Enne galeriid ka natuke ajaloost ning faktidest:

Rheinfall, ehk Reini juga on Islandi Dettifossi joa kõrval, mis on küll kaks korda kõrgem, aga Reini joaga võrreldes poole vähema veeläbivooluga, Euroopa suurim juga, mis on tekkinud Reini jõe sunniviisilistest kõrvalekalletest jõe algupärasest sängist erinevate jääaegade tõttu.
Rissi, ehk Saale jääaja jooksul (ca 120 000 aastat tagasi) suunati Reini jõgi Schaffhauseni linna juures oma esialgsest sängist paremale ning algupärase sängi tühjaksjäänud osa täitus Alpide kiviklibuga. Viimase jääaja tõttu oli jõgi taas sunnitud oma kuju muutma, kooldudes vibuna oma tänasesse sängi, läbides languse tugevas Malmi lubjakivisängis. Varasem tühjaksjäänud sängiosa täitus taaskord kiviklibuga. Oma praeguses pesas asub ta juba ca 15 000 aastat, olles seda siis aegade jooksul sobivamaks vorminud ja lihvinud.
Reini joa laius on 150-, kõrgus 23 meetrit ning sängi sügavaim süvis on 13 meetrine.
Vee läbivool suvisel ajal on ca 600 tuhat liitrit sekundis ning talvisel perioodil ca 250 tuhat liitrit sekundis. Ajaloo vältel vähim läbivoolava vee hulk on olnud 95 tuhat l/sek (1921.a.) ning suurim kogus 1 250 kantmeetrit sekunds. (1965.a.)
Alates 1983. aastast on Reini juga ja selle ümbrus Šveitsi rahvusliku tähendusega maastiku- ja loodusmäletsiste riiklikus varaloendis.

Kohalemineku juhendi leiad siit

Täiendav ning täpsustav info Rheinfall'i kodulehelt

Vaateplatvormidele pääses läbi Laufeni lossi hoovi, sinnapääsuks piletit lunastada tarvidust ei olnud, küll aga platvormidele, mille hind ajahetkel oli 5 CHF.
Meie laskusime alla liftiga, mis valmis alles viimase 1,5 aasta jooksul. Liftid aga toovad vaatajad ca poolele maale, edsi on laskumine treppe mööda. Ilmselt on valikus ka päris ülalt alla kulgevad trepid, päris kindlalt ma seda väita ei julge, aga kuidagi pidi ju ka varem alla saama :)

Veekohin oli kohapeal nii tugev, et ega seal teineteise juttu suurt kuulda ei olnud. Arvestades veemassiivi, ei tekita ka imestust.
Vaatasime siis vaikides ja mõnuledes. Vett tulvas tulla tohutu jõuga, mida madalamale me laskusime, seda vesisemaks läks, sest veemass tekitas langedes kahesuunalise vihmasaju - esmalt üles ja siis alla jõkke tagasi.

Kogu selles vasikavaimustuses suutsin aparaati saada sellised muljed:







Neid kahte kaljut kutsutakse seal Hingetantsukaljudeks. Ma kujutan üsna elavalt ette, et sealt ülalt juga vaadates hakkab hing helisemisele lisaks tantsisklema sees küll :)