Retk Šveitsi - Zürisee ehk Zürichi järv

Neljapäeval otsustasime, et lähme Šveitsi suurima linna Zürichi järvele laevasõitu nautima. Kohalikus keeles Zürisee, Saksakeeles Zürichsee, inglisekeeli tuntud kui Lake Zürich, on banaani kujuga järv, mis hõivab oma kasutusse ca 88 ruutkilomeetrise ala. Järve pikkus on 42 km ning maksimaalne laius 3,85 km. Maksimaalne sügavus 136 meetrit. Seda läbib Limmati jõgi, mille väljumiskohas asub Zürichi linn. Järvevee kvaliteeti hinnatakse joogikõlbulikuks.
Vetel seilavad laevad, mida kasutatakse ühistranspordiks ja neidsamu ka ringsõiduks. Valikus on erinevate kestvustega ringsõidud, nt 2,5 tundi, 3 tundi või 4 tundi. Kuna ilm oli (veel) ilus, siis valisime meie maksimumpikkusega ringi, sest see läbib järve ühest otsast teise ning toob algusesse tagasi. Mõnus logelemistripp :) Selleks puhuks tuleb soetada endale vastav pilet nö ühistranspordile.

Ühistranspordist siinkohal paari lausega niipalju, et turistidel on seal võimalik enesele soetada 4-päeva pass, hinnaga 190 CHF ning see kehtib neljal järjestikkusel kalendripäeval. On võimalik osta ka 24 tunni pileteid (hinna jään siinkohal võlgu - ei meenu), Zürichi puhul aga ka 9 tunni pilet, mis kehtib sealjuures absoluutselt kõikides ühistranspordiliikides: rong, buss, tramm, laev. Kuna pikemateks reisideks plaanisingi soetada selle 4-päeva passi, mil on samasugune kasutusvõimalus, siis Zürichi puhul läks kasutusse 9 tunni pilet, hinnaga 23 CHF. Loomulikult on võimalik soetada ka kindlasse sihtkohta pileteid, aga kui on plaanis rohkem seiklemist ning selleks sobivad seal rongid suurepäraselt, sest see võrgustik on väga hästi toimiv ja ajaliselt paindlik ning võimalusterohke, tasub kaaluda päevapiletit või turistipassi. Meie tegime seal jämedaid kalkulatsioone ning jõudsime arusaamani, et isegi kui ei seikle kõike 4 päeva järjest, tasub see pass oma hinnaga ka nt 3 täispäeva juures ära, sest eraldi pileteid soetades läheb siiski kulukamaks - seda siis meie reisplaanide puhul arvestatuna.
Autoga reisides on kindlasti see eelis, et on võimalik peatuda oma soovide järgi - ühistranspordiga seda võimalust teadupärast ei ole. Kuna enamuse ajast liikusime seal õe ning pisilasega kolmekesi ringi, sobis meile rong imehästi - andis kindlust, et jõuame ikka soovitud sihtpunkti ;)

Teemasse tagasi sukeldudes, nagu mainitud - kasutasin ma 9 tunni Zürichi ühistranspordi piletit. Kui muul juhul oleks nt autoga sõitnud, siis teadmiseks: pilet sellele laevareisile maksis sama summa 23 CHF.
Laev ei sõida mitte sirgjooneliselt ühest järve otsast teise, vaid sik-sakitades põiki üle järve ühest sadamakesest teise - transportides, nagu öeldud, kodanikke erinevate sihtkohtade vahel.

Päev oli ilus, aga oli tunda temperatuurilangust ning hoiatati äiekesetormi eest.

Varasem kuumaperiood oli mäed üles soojendanud ning õhutemperatuuri langedes hakkasid nood aurama, paiguti jäi mulje nagu neil kasvav mets suitseks. Vaated muutusid hägusemaks ja (s)udusemaks, mis hakkas minu tuju rikkuma. Sest see udu oli pigem selline ühtlane vaadet looritav mass, justnagu vaataks läbi häguse klaasi või kile. Hiljem mõtlesime, et see võis ju tegelikult kohati olla ka järv, mis päikesekuumas auras, sest kespaiga veekogu kaldale piilumised olid hägusemad kui kaldaäärsed- siis jäi vinesse vaid kõrguv mäemassiiv ... ei teagi nüüd...

Kolmveerand seiklusest kulges siiski lõõskavas päikeses (mägede auramist see ei vähendanud), viimasel veerandil saime vihma ning õhtupoolikuks plaanitud Zürichi fotosessioon kannatas sedavõrd, et pilte sai kaameraga riskides vihmas napsatud, aga korralikku turistiringkäiku ei sündinudki - veel üks mõjuv põhjus tagasiminekuks. Vihmavarjusid polnud meil olemaski veel. Nende omanikeks saime alles järgmisel päeval - olude sunnil. Etteruttavalt mainin, et ilm keeraski sealtmaalt ära sügiseseks.

Minu jaoks oli uus ja põnev tähelepanek, et väga paljudel majadel, mis järvekaldal veepiiril asusid, olid nö paadigaraazid. Võib vist päris kena olla, aga kõrgveega ka ohtlik, selline veetee äärne elukoht.
Ning praktiliselt igal "laevajaamana" paikneval asulal oli oma kirik. Hilisemad retked veensid, et need kuuluvadki tõenäoliselt igasse asulasse mis iganes kunagi rajatud on. On ju ütluski "Kirik keset küla" - sel maal on sel väga otsene tähendus - sõnasõnaline mõte.