Nagu eelnevalt juba jagatud sai, veetsin sügise esimese laupäeva Seljamäe loodusõpperajal.
Tänavune sügis on "korilastele" eriti meelepärane. Mets on seeni täis. Kui kuni poole maani oma matkast suutsime end talitseda ning loodust imetleda, siis mingil ajahetkel sai korilane meis võitu, mille tulemusena kandsin mina koju korraliku kotitäie mõnusaid männiriisikanööpe :), kaasmatkaja kotikese kukeseeni ning nutsaka jõhvikaid. Talvel hea keldrist võtta ja retke meenutada.
Aga otseloomulikult ei jäänud unarusse ka "fotokorilus". Selle saagi pistan siia kõigile huvilistele "mekkimiseks"
Selle pildi ristisin ma "Ahnepätsu paradiisiks" - niipaljukest kui silm haaras, olid vaateväljas seened-seened-seened :D
Seda kaunitari nimetaks ma "Daam punase kübaraga" ning lisaks, et kübaranõelgi olemas :)
Siin piiluvad otse raja ääres samblast välja "Kaksikud"
Siis püüdis pilku üks paljurahvuslik seenekänd.
See seenenööp oli nii armas omas pesas, et teda ma kotti lõigata ei raatsinudki.
Ja siis keskpaiga teed uudistas ilmailu üks kena "Punamütsike"
Olgu siinkohal mainitud, et see metsarada ei ole just eriti rohkelt tallatav.
Putukatega püüan ma siiani sõprust sobitada, mõningased edusammud on märgatavad, aga suureks neid pidada ei saa. Selle pildi napsamisel veendusin ma, et ämbliku-Ärtu oli vist rohkem häiritud kui mina. Temal näis olema lausa paaniline hirm, et ma pildi asemel ta seent himustan, sest mu lähenedes sirutas ta end litsuvalt seenele, iga keharakk rõhutamas žesti: "MINU!"
"Seenemikk"
Sellele vaatele tekkis kohe pealkirjaks "Seljamäe seenerada"
Ning lõpetuseks "Unistus Jaapanist"
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar