Austa leiba. leib on vanem kui meie.

Nonii, ongi siis nii- kaugel jälle, et kallil kodumaal on sünni- päev.
Juba 92.
Auväärne iga...

Püüdsin omaltki poolt talle midagi väärilist nö kingiks teha.
Alustuseks võtsin ette päris eheda leivateo, nii nagu vanadel headel aegadel :) Aga kuna maailmas on kõik pidevas muutuses ja arengus, tuli ka minul oma protsessis kaasaegsemaid vahendeid kasutada ja seda ennekõike just "leivaahju" näol. Seda ei olnud mul kahjuks kuskiltki päris ehedat käepärast võtta ja leppisin moodsama variandiga. Ei saanud mu leib elusa tule kuumast küpseks, aga küpses sellegipoolest kenasti ja tulemus on tõeliselt rõõmustav ja nauditav. Tuli tunnistada presidendiproua Evelin Ilvese sõnade: "Soojast leivakäärust võiga pole paremat toidupoolist siiski veel välja mõeldud" õigsust.
Laua ümber polnud tükk aega peale rahulolevate mõminate, matsuvate suude ja piimalonksude keskit kuulda :)), mis perenaisele loomulikult mistahes kiidusõnadest meeldivamana kõlas :))
Ja nõnda ma siis otsustasingi oma esimese "pärisleiva" kallile isamaale tervituskaardile panna.

Eks kosta vanasõnagi: "Austa leiba. leib on vanem kui meie."

Palju õnne, Eesti Vabariik! Ole sama kestev kui on olnud Leib!